Statsbudsjettet fra A til Å

Klikk på første bokstav i det ordet du leter etter eller søk på ordet her.

Eller se alle stikkordene fra et departement

Gielddaekonomiija

Gielddat doaimmahit mávssolaš bálvalusaid mat ássiid árgabeaivái leat dehálaččat. Gielddat ovddasvástidit mánáidgárddiid, skuvllaid, dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid, mánáidsuodjalusa, oktasašjohtolaga, geainnuid, buhtes čázi ja doapparčorgema. 

Gielddaid ekonomiija stivrejuvvo vuosttažettiin sisaboahtorámma bokte maid Stuoradiggi mearrida. Gielddaid ja fylkkagielddaid ovddasvástádus lea heivehit resursageavaheami ja bálvalusaid mearriduvvon sisaboahtorámma ektui, gustovaš lágaid ja njuolggadusaid mielde. Dat mearkkaša ahte gielddat ja fylkkagielddat fertejit ieža vuoruhit doaimmaid, ja resurssaid geavahit beaktilis vuogi mielde. Seammás lea stáhta ovddasvástádus fuolahit ahte gielddat čađahit geatnegahttojuvvon doaimmaid daid resurssaid vuođul mat sis leat. 

Gielddaid ja fylkkagielddaid eanaš ruhta boahtá vuosttamužžan vearroboađuin, stáhtabušeahta doarjagiin ja bálvalusmávssuin (geavaheaddjimáksu).  Stáhtabušeahta doarjagat juolluduvvojit rámmadoarjjan, ja várrejuvvon doarjjan. Vearroboađut ja stáhta rámmadoarjja gohčoduvvo friddjaboahtun, danne go gielddat ja fylkkagielddat besset ieža mearridit masa daid geavahit dainna eavttuin ahte geatnegahttojuvvon doaimmat čađahuvvojit dohkálaš vuogi mielde.  Várrejuvvon doarjja lea čadnojuvvon sierra doaimmaide. Bálvalusmávssut leat ássiid mávssut vissis bálvalusaid ovddas.

Coronadilli váikkuha iešguđet láhkai gielddaid sisabohtui ja goluide dán jagi. Corona- njoammudávdda leavvama váikkuhusat meroštallojuvvojit 5,3 miljárdda kruvdnui, ja das leat  mielde hadde- ja bálkálassáneapmi. Logut sáhttet ain rievdat. Ollu gielddaide guoski doaimmat leat juo mearriduvvon, ja eanet doaimmat evttohuvvojit reviderejuvvon nationálabušeahtas. Doaibmabijut mielddisbuktet ahte gielddaekonomiija nannejuvvo sullii 10,8 mrd.kruvnnuin.  Buhtadeaddji doaibmabijut ja doarjagat gielddaid várás leat sullii 5,5 miljárdda kruvnnu eanet go dat mii corona-njoammudávdda váikkuhusaide lei álggos meroštallojuvvon 2020:s. 

Go dilli ovddasguvlui lea nu eahpečielggas, de berre dárkilit čuovvut mo dilli gielddain ovdána. Ráđđehusa mielas lea ain dárbu analyseret ja árvvoštallat mo corona- njoammudávda váikkuha gielddasuorggi ekonomiijai, ja árvvoštallat eanet doaimmaid mat buhttejit váikkuhusaid maid coronavirus lea dagahan gielddasuorgái. Earret eará ásahuvvo bargojoavku mas galget mielde áirasat guoskevaš departemeanttain ja KS gii fágalaččat galgá árvvoštallat corona-njoammudávdda váikkuhusaid gielddasuorggi ektui.

Rievdadusaid ja reviderejuvvon bušeahta mielde gielddaid ollislaš sisaboahtu stuorru 4,8 miljárdda kruvnnuin ja friddjaboađut 5,0 miljárdda kruvnnuin jagi 2020. Ollislaš sisaboahtu dahká 6,6 miljárdda kruvnnu ja friddjaboađut  8,7 miljárdda kruvnnu.

Sisaboahtu lea maid sturron jagi 2019 reviderejuvvon nationálabušeahtas. Meroštallojuvvon ollislaš sisaboahtu jagi 2019 ektui lea lassánan 5,3 miljárdda kruvnnus 5,9 miljárdda kruvdnui jagi 2020 nationálabušeahtas, ja friddjaboađut leat lassánan 3,2 miljárdda kruvnnus 4,3 miljárdda kruvdnui. Lassáneapmi 2019 nationálabušeahtas lea danne go vearro- ja bálvalusmávssut lassánedje diibmá. 

Ráđđehus almmuha Gielddaidproposišuvnna 2021 bokte ahte gielddasuorggi ollislaš sisaboađuid duohtalassáneapmi jagi 2021 šaddá gaskal 1,4 ja 1,9 miljárdda kruvnnu. Meroštallojuvvo ahte friddjaboađut lassánit gaskal 2 ja 2,4 miljárdda kruvnnu.

Gielddaekonomiija lea eanet čilgejuvvon Reviderejuvvon nationálabušeahta kapihttalis 3.2, beaiváduvvon 2020.05.10.